Kogu lasteaias oli jaanuaris mänguasjavaba kuu.
A tuli ühel hommikul lasteaeda küsimusega, et kas ta tohib tunnikese vanema venna rühmas veeta? Kõikide osapooltega kooskõlastatult saigi A oma vennale naaberrühma "külla" minna.
Naabritel oli käsil kaltsutite meisterdamine. J meisterdas rätinukku püüdlikult ja ettevaatlikult, ent nagu nõelaga toimetamisel ikka, võib vahel sõrme ka torgata. A vaatas toimetusi huviga pealt ja tundis venna kannatustele kaasa. :)
Aeg läheb teatavasti kiirelt, ning kui oli tarvis oma rühma tagasi minema hakata, tuli A-le kurbus ja isegi nutt peale. J-l aga hakkas oma õest kahju ning ta kinkis enda tehtud kaltsutite talle sõnadega: "Palun, see on sulle! Sa saad selle uneajal kaissu võtta!". A muutus väga rõõmsaks ja kallistas nukku.
Tagasiteel oma rühma vestlesime A-ga ning meile hakkas see kõik Sipsiku saamislugu meenutama. Teatavasti ju sealgi hoolis suurem vend oma väikesest õest väga ja meisterdas talle vanadest riidetükkidest kaltsunuku. Ainuke suurem erinevus kahe loo vahel oli see, et J meisterdatud nukuke sai endale nimeks Ella. Jano nii palju musisid ja kallistusi ei ole ükski teine kaisukas lasteaias saanud :)
Kommentaarid
Postita kommentaar