Pirita Kose Lasteaia Roheline kool

Algus oli ehk veidi tagasihoidlik, kuniks andsime ideedele hoogu... Kellukeste Võluaiast on nüüdseks saanud terve roheala! Potipõllumajandusega tegime algust juba tükk aega tagasi. Vaatlesime kuidas taimed tärkasid ning hoolitsesime nende eest. Tekkis mõte luua päris oma väike aiake.  Ühtlasi selgus, et rühmas pole suuremaks ettevõtmiseks piisavalt ruumi ning tuli kolida rühma eesruumidesse ja täiesti omanäoline õppeala saigi alguse! Lapsed on ettevõtmisest vaimustuses: käivad pidevalt rohelust imetlemas, hoolega jälgivad kas taimed on piisavalt kastetud ja et neil oleks kõik hästi. Taimede eest hoolitsemine on andnud lastele korraliku koguse empaatiat - te oleks pidanud nägema laste kurbust, kui selgus, et üks kurgitaimeke ei elanud ümberistutamist üle. Seevastu, kui suur oli rõõm kui sai maista omakasvatatud sibulat! Rohealas on kasvamas mitut liiki maitsetaimi: koriander, basiilik, tüümian. Sirgumas on nii kurgi- kui ka tomatitaimed, oad, lehtsalat ja palju-palju muud. On taimi, mis

 Pirita Kose lasteaed kuulutas küünlaümbriste jahi välja juba sügisel, esimeste pimedate ööde saabudes.  Kohe algusest peale võtsime endile põhieesmärgiks selle, et kogukonna seas oleks rohkem teadlikke inimesi ja tehtaks teadlikumaid valikuid. Meie jaoks ei olnud eesmärk saavutada võitu korraldatud kampaanias vaid mõistsime, et meie päris võit seisnebki just selles, et saame maailmale kasulikud olla ning olmeprügist välja sorteerida alumiiniumi, mis looduskeskkonda sattudes on seal sisuliselt hävinematu.   Koos suutsime koguda 2492 suuremat-väiksemat küünlaümbrist, mille andsime uhkusega üle Kuusakoski kogumispunkti.  Suur tänu ka teistele kogumiskampaanias osalejatele! 

 Palju kaalusid...  Terve nädala jooksul kaalusid lapsed äravisatavat toitu. Seda, mille laps on endale taldrikule tõstnud, kuid mida ta mingil iks põhjusel ära süüa ei tahtnud.  Peale seda "kaaluti" ka mõtteid... Kui ma ikka päris kindel ei ole, et mulle see toit maitseb, siis ma äkki nii palju alguses ei tõsta? Proovin natuke ja kui maitseb, saan ju alati juurde tõsta. Kui tühi mu kõht päriselt on? Mis üldse äravisatavast toidust saab? Aga ka puhta toidu ülejääkidest?  Nagu näha, tekkis küsimusi omajagu. On rohkelt valikuid, mida edasi "kaaluda".  11.-15. märtsil oli lastel päevas kolm toidukorda. Nende kõigi kordade peale kokku tuli toitu ära visata 0.739 kg. 

Tõrukesed sibulakoorte ja lõngadega mune värvimas. Kasutasime ka kurkumit ja äädikat värvi kinnitamiseks. Lapsed olid põnevil tulemust oodates.

Tõrukeste toidujääkide kaalumine. Ka sõimerühma lapsed osalesid toidujääkide kaalumises nädala jooksul.Meie jäägid olid minimaalsed. Nädalas käis kohal igapäevaselt 10- 12 last. Viie päeva jooksul kogunes 1290 g jagu toitu. Ainult ühel päeval oli jääke igal toidukorral.Lapsed söövad hästi hommikuputru, lõunasööki ja ka õhtuoodet. Hommikusöökidest kogunes 5päeva jooksul 341g, lõunatest 490g ja oodetest 340g. Lapsed soovisid kogu toidu ära süüa, et raiskama ei peaks.

 

 

Pihlamarjade rühm kinnistas teadmisi toiduraiskamise teemal toidu kaalumise teel perioodil 11.-15. märts 2024 . Eesmärk oli vähendada söömisharjumustes toidu raiskamist ning kinnistada teadmist, et iga laps tõstab taldrikusse toitu nii palju kui ta ära sööb.  Viie päeva jooksul kaalusime laste poolt taldrikusse järgi jäänud toitu ning märkisime tulemused tabelisse.  Hommikuringis teema üle arutledes lapsed veendusid, et tegelikult on võimalik toidu raiskamist vältida, kui igaüks tõstab taldrikule just nii palju toitu, kui soovib ära süüa. Meie nädala jooksul tehtud projekti käigus selgus, et toidu ülejääke jäi sel perioodil alles 418,5g .  Toidujäägid tekkisid suuremas osas sellest, et lastel on raskusi noa ja kahvli abil oma taldrikust kätte saada kogu toit.  Antud nädalane projekt aitas lastel kinnistada teadmisi toidu raiskamise vähendamise võimalustest ning märkamiste praktiseerimist. 

 Maasikate lapsed külvasid muruseemned mulda ja kasvatasid oma väikesele minihamstrile mõnusat värsket toitu. 

 

 Maasikate lapsed esinesid teatrifestivalil "Kanutiaia Kann" omaloodud näidendiga "Võlumets". Näidend on õpetliku sisuga ja paneb meid mõtlema loodushoiule, sõprusele ja hoolivusele.

 Kellukesed veetsid 22. märtsi tehes veega seonduvaid tegevusi. Arutlesime, milleks meile vett üldse vaja on? Lapsed nimetasid koheselt ära taimede kasvamiseks ning joomiseks. Edaspidi tuli neid üsna palju suunata igapäeva elu peale mõtlema, millistes tegevustes nad vett kasutavad. Koostasime vee kasutamise kohta ka plakati. Arutlemata ei jäänud ka küsimus, kust tuleb vesi? Pakuti hoogsalt automaadist ja kraanist. Aga kuidas jõuab vesi kraani? Vaatlesime pilte veepuhastusjaamast ning arutlesime, miks seal nii palju torusid on. Aga kuidas saavad maal elavad inimesed vett kelleni veepuhastusjaama vesi ei jõua? Sellele lapsed iseseisvalt vastata ei osanud. Selgus, et vett on võimalik saada ka kaevudest. Ning ka need võivad välja näha erinevad. Arutlesime, kuidas tekib kaev ja kaevu vesi (Põhjaveest) ning kuidas saab maa alt tulev vesi olla joogikõlbulik. Vett ei lähe vaja ainult meil, inimestel. Ka loodus ja loomad ei saa läbi ilma veeta. Arutlesime ning vaatlesime pilti, kuidas ringleb v

 22.märts on ülemaailmne veepäev. Selle tähistamiseks uurisid Sipelgate rühma lapsed esmalt seda kust tuleb meie kodudesse vesi ja milleks seda kasutame. Vaatasime õppevideot Ülemiste Veepuhastusjaamast ja lapsed joonistasid pildid sellest, milleks meil on vett vaja. Arutlesime pikalt vee olulisuse üle ja ka sellest, miks on vaja vett tarbida säästlikult. Tegime ka erinevaid katseid- vee ja küünla katse ning muna ja soolase vee katse. Seoses sellega, et rühmas on käsil elektri projekt, rääkisime ka ohtudest kui satuvad kokku vesi ja elekter ja kinnistasime kõige olulisemat mõttetera põneva mänguga. Lapsed otsisid pimedas rühmaruumis taskulampidega tähekaarte ja moodustasid üheskoos lause “Elekter ja vesi ei ole sõbrad”.

Meie Siilikese rühma lapsed jätkavad taimede eest hoolitsemist   1. veebruaril istutasime rühma lilled suurematesse potidesse.  7. veebruaril eemaldasime oma seemne kasvatuselt kile ja niisutasime tärganud taimed.  Me pole linde ära unustanud 8. veebruaril toitsime linde rühmaga.   9.veebruaril lilled käisid dušši all.  Valmistasime ette taime potid-niisutasime, tegime taime istutusaugud sildistasime ehk valmistusime istutamiseks.  Rühma kevadiseks ettevalmistuseks alustasime juba veebruaris: värvisime käbisid, korjasime oksad, kleepisime värvilised käbid okstele. Käisime 29. veebruaril matkamas lasteaia taga aias; vaatasime rebase urgu ja nägime ühte metskitse, lastel oli põnev üllatus näha hetkeks nii lähedalt metslooma.

 Leidsime  esimese sinilille punga, võilillelehe, pajuurvad, pungad erinevatel põõsastel ja puudel, rohelist muru, mullast välja tulnud lillede pungi, rododendronite pungi, kuulsime lindude laulu ja nägime linde, kohtasime kalamehi, kanuusõitjaid, kärbse jne.

 Lepatriinud külvasid 12.märts petuunia-, tomati- ja kurgiseemneid.

 Lepatriinude külvatud arbuusitaimed olid mullast välja tulnud 4.märts. Kastame ja hoolitseme nende eest ja nad kasvavad jõudsalt.

 

14.märtsil, kutsus Sipelgate rühma endale külla Tallinna Liikuri Lasteaed, kus töötab meie suurepärane keelerändaja Irina. Sealsed õpetajad olid loonud etenduse  „Тайна царя Гороха“ ehk "Tsaar Gorohhi saladus".  Kogu etendus toimus vene keeles, kuid keelebarjäär ei takistanud lastel etenduse nautimist. Tegemist oli hariva kogemusega nii laste kui ka õpetajate jaoks. Lisaks fantastilisele etendusele said Sipelgad võimaluse tutvuda ka Liikuri lasteaia ühe rühma ning lastega, põnevust ja uudistamisrõõmu jagus küllaga. #globaalnekodakondsus