Pirita Kose Lasteaia Roheline kool

  30.aprillil külvasid Sipelgad oma rühma kasvukastidesse kasvama tilli, suhkruherne ja porgandi seemned

Lihavõtete eel oli Pihlmarjade rühma toidulaual esindatud kohupiimast tehtud toit - sõrnikud. Pihlamarjad praadisid sõrnikuid Nami-nami retsepti järgi, lisades juurde lasteaia hommikusöögist üle jäänud mannapudru ja peotäie rosinaid.  Lisaks sõrnikutele katsetasime valgete ja pruunide munade värvimist looduslike vahenditega - sibulakoored ja roheline tee.  Lõbu pakkusid munamängud õues - muna veeretamine, munajooks võistkondades, mis nõudis täpsust igalt võistkonnaliikmelt. Lapsed mõtlesid ise välja ka muna püüdmise mängu ning katsetasid seda huviga.

Pihlamarjad hakkisid inimese projekti raames tervisliku salati lõunasöögi kõrvale - punane sibul, roheline salat, redis, kurk, tomat, õun. Maitsestamiseks pisut soola ja sidrunimahla.  “Sa oled see, mida sööd” - Pihlamarjad pakatavad nüüd vitamiinidest ning taldrikureegel tundub olevat korras.

 Kuna eelmisel õppeaastal olid Maasikste rühma lapsed saanud põhkaliku koolituse kiirkompostri kasutamisest ja olid kompostimise eestvedajad, siis sellel aastal jagavad nad oma teadmisi ja oskusi Lepatriinude lastele. Lapsed viisid läbi õuetegevuse, kus näitasid praktiliste tegevuste kaudu, kuidas kompostrit täita ja millises vahekorras lisada kompostimise kiirendajat. Samuti selgitasid nad põhjalikult, mis on töötlemata toorjäätmed ja mis on parim keskkond uue mulla tekkimiseks Nüüd, kui teadmised ja oskused on edasi antud, võtavad Lepatriinude lapsed kompostimise eestvedamise enda vastutusse

 22.aprillil on ülemaailmne Maa päev, et pöörata inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja meie planeedi kaitsmisele. Selle tähistamiseks arutlesid Sipelgate rühma lapsed põhjalikult selle üle kuidas nemad saaksid maad aidata. Esimene asi, mis lastele meelde tuli oli prügi. Lapsed rääkisid põhjalikult kuidas peaks loodusest prügi ära korjama, kuidas toimub prügi sorteerimine ja mida võib põhjustada see, kui prügi jääb loodusesse vedelema. Lisaks leidsid lapsed, et maad saab kaitsta erinevaid taimi kasvatades, puid istutades, loomi ja linde kaitstes ning loodusvarasid säästlikult tarbides. Eriti südamelähedased olid lastele vee ja elektri säästlik tarbimine.  Teadmiste kinnistamiseks tegid lapsed kunstitöö- joonistasid planeedi maa, kleepisid selle aluspaberile nig kirjutasid sinna juurde kuidas nemad aitavad maad.

Purgid värvisime algul kollasteks , lapsed kleepisid nendele silmad  ja noka, et valmiksid tibud   . Täitsime mullaga ning külvasime muru seemne  Esimene kevade putukas oli punatäpp lutikas.Kasvatasime taldrikule samuti muru algul panime kapist leitud muruseemne niiskele paberile idanema hiljem panime ettevaatlikult mulda.Tõime rühma paju urvad ja värvisime mune looduslike värvide punapeedi ja sibulakoortega.   Märtsis otsisime kevadet  õuest iga päev .Võtsime osa ka maailma vee päevast  kuna rohelise kooli fookustest üks on ka meri ja rannik siis täitsime vann veega nagu oleks meri  ja  korjasime sealt prügi.

 Lepatriinud kasutasid munade värvimiseks looduslikke vahendeid. Sellel aastal värvisid lapsed mune sibulakoorte ja punase kapsaga.

Tõrukesed tõid kevadet tuppa. Nädala jooksul on pungad paisunud ja juba näeme valget õievärvi.

 

 

 Pihlamarjade rühma lapsed alustasid kevade ootusega 20.märtsil. Iga laps sai külvata tageetese e. peiulille seemned mulda oma nimelisse potti.  Lisaks lilledele said aknalauale mulda pandud ka rohelised sibulad, mida kevadise supi sisse loodetavasti varsti hakkida saame.   Täna on Pihlamarjade rühma laste head sõnad ja hooliv käsi taimi kasvama innustanud. 

 Sipelgate rühm osaleb sel kevadel üle eestilisel projektil "Tere, kevad! 2024", kus osaleb kokku 6286 õpilast ja 385 rühma.  Projekti põhiliseks eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele, tutvustada neile tavalisemaid taime- ja loomaliike, õpetada neid liike looduses märkama, ära tundma ning jälgima; hoolima teistest elusolenditest ja ümbritsevast keskkonnast.  Selleks, et oleks parem jälgida, mida on keegi märganud, sai loodud padleti lehekülg, kuhu lisavad pilte nii õpetajad kui ka lapsed koos lapsevanematega. Padleti keskkond on nähtav siit . Lisaks on rühma seinal tabel, mida lapsed hoolsalt täidavad kohe, kui on mõnda vajalikku liiki taime, looma või lindu looduses märganud. 

 Lõpuks ometi on hakanud lumi meie lasteaia õuealalt sulama ja juba ilmutavad end esimesed lilled. Selleks, et tärkavad lilleõied paremini välja paistaksid ja ka murul parem kasvada oleks, alustasid Sipelgate rühma lapsed õueala riisumisega.  Esimeseks sai korda tehtud oma rühma aknatagune.

 Maasikad külvasid kurgi-ja kõrvitsaseemneid erinevatesse kasvukeskkondadesse, et uurida taimede arengut ja võrdlesid tulemusi. Laste üllatus oli väga suur, kui märjal paberil tärkavad taimed kasvatasid endale väga ruttu ka lehekesed külge. Samas oli näha, et sellest keskkonnast üksi ei piisa taime normaalseks arenguks ja lapsed istutasid võrsunud taimed mulda. 

 Arutlesime lastega, kuidas tarbida toitu nii, et me ei raiskaks seda. Lapsed pakkusid välja, et toitu tuleks tõsta just nii palju, kui seda jaksab ära süüa. Ja kui väga maitseb, siis alati saab juurde tõsta. Kuna lapsed on juba koolieelikud, siis oskasid nad oma portsionid tõsta just paraja suurusega ning sellel kaalumise nädalal olid kõik veel väga hoolsad. Maasikatel õnnestus kirjutada kõikidele päevadele 0 grammi jääke. Olime väga uhked oma saavutuse üle!

 Meie rühma Nete ema Triin käis lasteaias näitamas nende uusi lemmikloomi rotte. Rotid olid alles väiksed ja väga armsad, lastele väga meeldis. Lapsed said rotte käes hoida ja neile pai teha. Julgemad lasid endale roti pea peale panna. Leppisime lapsevanemaga kokku, et kui rotid kasvavad, siis nad tulevad uuesti meile külla neid näitama. 

 Lepatriinude tomatid, petuuniad ja kurgid on välja tulnud ja lapsed hoolitsevad nende eest.

 Lepatriinud kaalusid 18.03-22.03.2024 nädala jooksul kogunenud toidujäätmeid. Jäätmete kaalumine aitas lastel paremini mõista, et toitu tuleb tõsta nii palju, kui jõuad ära süüa. Enamus lapsi seda ka tegi.  Kokku viskasime toidujäätmeid ära 435g. Lapsed arvasid, et seda on palju ja leppisime kokku, et kui laps pole kindel kas jõuab toidu ära süüa, siis ta tõstab esialgu pigem vähem toitu ja hiljem saab soovi korral juurde tõsta.