Pirita Kose Lasteaia Roheline kool

 

Tegime aprillis salfrätikust vihmausse  veel joogikõrtest ja muna karbist märtsikellukesi.Väetasime meie tomati taimi lapsed leidsid  vahtrapuu istikuid ja istutasid ümer ühe lehtpuu maja ette kollase maja juurde.Õuesõppe  veepäev oli aprillis ja katsetasime  vees upub, ei upu .Tegime purjekate sõidutamist puhusid vees ühelt kaldalt teisele kaldale.Hüpitasime konni vette  ja sõelaga püüdsime .Mungoa ja herne  idandumine vees ja mullas kilekotiga.Tegime lumepallidest vihmausse 24 aprill, siis kui vahepeal lund sadas .

 

 14.maiks olid Sipelgate rühma taimed kasvanud juba niivõrd suurteks, et oli aeg need ümber istutada.  Selleks, et taimedel oleks rammu kasvada, sai esmalt muld naturaalse väetisega rikastatud. Kui see oli tehtud, sai juba taimed nende uude kasvukohta ümber istutada. Ümber said istutatud nii tomati, kurgi, basiiliku kui ka paprika taimed ning lisaks ka lehtsalat.

 Lepatriinud mõõtsid kasvuhoone peenrad rühmade jaoks ära. Iga rühm saab endale kasvuhoones ühe osa peenart, kuhu lastega koos midagi istutada.

 Lepatriinud istutasid tomatitaimed ümber suurematesse pottidesse.

Selle näidendi lugu jutustas end juba väga pikka aega – tuli osata vaid kuulata ja tähele panna. Teatvasti alustasid Kellukesed uut aastat mänguasjavabalt, mistõttu muutus laste meelistegevuseks meisterdamine ja igasugune koostegemine-toimetamine. Ühiselt koguti meisterdamismaterjali, ühiselt meisterdati kogutud materjalidest erinevaid mänguasju ja õppevahendeid ning mis hiljem selgus – ka, juba mitmeid kuid hiljem sündiva näidendi rekvisiite. Meisterdustepark täienes igapäevaselt – lapsed valmistasid mitmesuguseid papist maju, eriti suurest pappkarbist meisterdati ühistööna suur kalapüügi paat “Silgupüüdja”, jääkmaterjalidest valmis meie oma Sipsik ja tema jutustusest teada-tuntud telekas (koos puldiga!), rakett ning isegi Kuu. Veebruaris ja märtsis valmisid projekti “Minu Eesti” käigus veel ka Teletorn ja mitu eksemplari rahvariietes nukke. Samal ajal toimunud õuesõppetegevuste käigus tutvusid lapsed lähemalt Eesti ilmastiku ja aastaaegadega. Õppekäigul “Estonia” teatrisse tutvus

 Märtsi alguses valisid Sipelgate rühma lapsed endale uut projekti teemat ja enamuse häältega osutus valituks elektri projekt. Lapsed panid kirja mida nad juba teavad elektri kohta ja mille kohta sooviksid nad rohkem teada saada. Teada sooviti saada näiteks seda miks elekter on vajalik, kust elekter tuleb aga ka seda, miks elekter on ohtlik? Üheskoos hakkasime otsima nendele küsimustele vastuseid. Vaatasime palju õppevideoid, arutlesime, uurisime, meisterdasime, joonistasime, kirjutasime ja arvutasime. Tegevused olid mängulised ja lapsi haaravad. Näiteks selleks, et arvutamine või lugemise harjutamine oleks põnevamad, said lapsed mängida elektrikuid ja otsida rühmast "elektriohtlikke" kohti- rühmaruumides olid peidus elektriohutuse märgid ning nende taga lahendamist ootavad arvutustehted või sõnad, milles tähed segamini. Elektriga seotud tegevused kaasasime ka õuesõppetegevustesse- Lapsed meisterdasid looduslikust materjalist elektriohutuse märke ning juhatasid maastikurobo

 Maasikate rühma lapsed on siiralt rõõmsad, et saavad oma töö vilju nautida ja kompostris valminud toitaineterikast mulda kasvukastidesse viia. 

 Maasikate lapsed kasutasid tühjaks saanud papptopsid oma kurgitaimede ümberistutamiseks. Tundub, et taimele selles topsis väga meeldib! Lapsed aga märkasid, et küllap nad juba ootavad peenrasse istutamist, sest taimed on juba nii suureks kasvanud.