Otse põhisisu juurde

Kellukeste näidend “Sipsik vaatab telekast Eesti saateid”

Selle näidendi lugu jutustas end juba väga pikka aega – tuli osata vaid kuulata ja tähele panna.

Teatvasti alustasid Kellukesed uut aastat mänguasjavabalt, mistõttu muutus laste meelistegevuseks meisterdamine ja igasugune koostegemine-toimetamine. Ühiselt koguti meisterdamismaterjali, ühiselt meisterdati kogutud materjalidest erinevaid mänguasju ja õppevahendeid ning mis hiljem selgus – ka, juba mitmeid kuid hiljem sündiva näidendi rekvisiite.

Meisterdustepark täienes igapäevaselt – lapsed valmistasid mitmesuguseid papist maju, eriti suurest pappkarbist meisterdati ühistööna suur kalapüügi paat “Silgupüüdja”, jääkmaterjalidest valmis meie oma Sipsik ja tema jutustusest teada-tuntud telekas (koos puldiga!), rakett ning isegi Kuu. Veebruaris ja märtsis valmisid projekti “Minu Eesti” käigus veel ka Teletorn ja mitu eksemplari rahvariietes nukke. Samal ajal toimunud õuesõppetegevuste käigus tutvusid lapsed lähemalt Eesti ilmastiku ja aastaaegadega. Õppekäigul “Estonia” teatrisse tutvusid lapsed päris teatri tegemistega (oiii, kui põnev see oli!). Lisaks õpiti tundma erinevat Eesti jaoks olulist: hümn, rahvussümbolid (suitsupääsuke, rukkilill, rahvuskala, -loom ja -puu), mõistatused, ühislaulmine ja ühtehoidmine.



Lõpuks tuli kogu lugu vaid kirja panna ja lavalaudadele tuua. Lapsed õppisid esinemiskunsti, käpik- ja pulganukkudega lugude jutustamist, tantsimist, isegi kalapüüki ja “Kungla rahvast”.


Kui Anu pidi hakkama lasteaeda minema jäi Sipsik üksi koju ning tal lubati ajaviiteks telekat vaadata. Telekava oli aga üpris tihe: programmis oli kaks osa “Osooni”, “Eesti saade”, klipp laulupeost ning saade “Laul Eestist”.

Videot näidendist saab vaadata siit.

Päev pärast etteastet vaatasid lapsed oma suurt tööd ka videost. Maailma-vahva tunne tekkis, kui lapsed üheskoos kõiki laule kaasa hakkasid laulma. Enda esinemise osas märgati, et mõnes kohas oleks võinud kõvema ja selgema häälega rääkida, kuna muist juttu kostis liiga vaikselt. Hoolimata ausast kriitikast endi kohta, leiti siiski, et ühiselt on loodud midagi erilist ja südansoojendavat. Missiis, et ise alles 4-5 aastased, kuid nagu päris teatrikriitikud kohe! :) 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kellukeste oskusõpe buffeelauas toimetades

Buffee laud. Mis asi see veel on ja miks seda vaja on? Nendele ja paljudele muudele küsimustele said Kellukesed 27. novembril vastuseid, mil loodi koostöös lastega rühma hommikusöögi buffeelaud. Lapsed küpsetasid eelmisel päeval põhiroaks rosina-kohupiimavormi. Arutlesime, mida tähendab sõna buffee; millises järjekorras buffeelaudasid kaetakse ja miks; kuidas teha valikuid; kuidas viisakalt liikuda ja palju muudki. Lapsed said harjutada nõudega liikumist kandiku abil, mis on üks eeloskusi koolisööklas hakkama saamiseks. Lapsed nimetasid tegevust nagu oleks toidufestival ning nautisid täiega protsessi. Mängu toodi isegi kohv, mis tegelikult oli veetass :).

Sooja kampsuni päev Sipelgate rühmas

 Neljapäeval, 6.veebruaril, toimus Sipelgate rühmas sooja kampsuni päev, kus kõik rühma lapsed ja personal tuli lasteaeda soojas kampsunis. Belgiast alguse saanud sooja kampsuni päev juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele- ja säästmisele. Sipelgate rühma lapsed arutlesid, miks on selline päev vajalik; milleks on vaja energiat säästa ja kuidas saaksime meie seda lasteaias ja kodus teha. Lapsed said teada 5 põhitõde energia säästmiseks:  1. Kraad madalam toatemperatuur võimaldab säästa küttekuludelt.  2. Minut vähem duši all hoiaks Eestis ühe kuuga kokku enam kui 500 eramu aastase küttevajaduse. 3. Tund vähem teleri või arvuti ees annab kokkuhoiuks energiakoguse, millega tavaline sõiduauto läbib 1,5 miljonit km. 4. LED-id ja säästulambid kasutusse- üks LED- valgusti võtab umbes kaheksa korda vähem energiat kui keskmise võimsusega hõõglamp. 5. Kasutuseta seadmed võrgust välja- kõik koos hoiaksime kokku kuni 1GWh elektrit. Pärast põhitõdede üle arutlemist jälgisime rühmaruu...

Linnukesed tutvusid metsvindiga

 Sel nädalal leidis õpetaja Heli tööle tulles sõiduteelt vigastatud linnukese- metsvindi. Et mitte linnukest teele hätta jätta võttis õpetaja linnukese tööle kosuma kaasa.  Lapsed olid väga hoolivad ja arvestavad linnukesega, proovisime rühmaruumis olla vaiksed ja mitte teda häirida oma pesas. Samas said kõik lapsed lähemalt näha ja tutvuda armsa linnukesega.  Rääkisime lähemalt ka, kuidas tuleb leitud linnule abi anda ja kuidas teda kohelda. Heategu algab väikestest asjadest ❤