Pirita Kose Lasteaia Roheline kool

 

Tegime aprillis salfrätikust vihmausse  veel joogikõrtest ja muna karbist märtsikellukesi.Väetasime meie tomati taimi lapsed leidsid  vahtrapuu istikuid ja istutasid ümer ühe lehtpuu maja ette kollase maja juurde.Õuesõppe  veepäev oli aprillis ja katsetasime  vees upub, ei upu .Tegime purjekate sõidutamist puhusid vees ühelt kaldalt teisele kaldale.Hüpitasime konni vette  ja sõelaga püüdsime .Mungoa ja herne  idandumine vees ja mullas kilekotiga.Tegime lumepallidest vihmausse 24 aprill, siis kui vahepeal lund sadas .

 

 14.maiks olid Sipelgate rühma taimed kasvanud juba niivõrd suurteks, et oli aeg need ümber istutada.  Selleks, et taimedel oleks rammu kasvada, sai esmalt muld naturaalse väetisega rikastatud. Kui see oli tehtud, sai juba taimed nende uude kasvukohta ümber istutada. Ümber said istutatud nii tomati, kurgi, basiiliku kui ka paprika taimed ning lisaks ka lehtsalat.

 Lepatriinud mõõtsid kasvuhoone peenrad rühmade jaoks ära. Iga rühm saab endale kasvuhoones ühe osa peenart, kuhu lastega koos midagi istutada.

 Lepatriinud istutasid tomatitaimed ümber suurematesse pottidesse.

Selle näidendi lugu jutustas end juba väga pikka aega – tuli osata vaid kuulata ja tähele panna. Teatvasti alustasid Kellukesed uut aastat mänguasjavabalt, mistõttu muutus laste meelistegevuseks meisterdamine ja igasugune koostegemine-toimetamine. Ühiselt koguti meisterdamismaterjali, ühiselt meisterdati kogutud materjalidest erinevaid mänguasju ja õppevahendeid ning mis hiljem selgus – ka, juba mitmeid kuid hiljem sündiva näidendi rekvisiite. Meisterdustepark täienes igapäevaselt – lapsed valmistasid mitmesuguseid papist maju, eriti suurest pappkarbist meisterdati ühistööna suur kalapüügi paat “Silgupüüdja”, jääkmaterjalidest valmis meie oma Sipsik ja tema jutustusest teada-tuntud telekas (koos puldiga!), rakett ning isegi Kuu. Veebruaris ja märtsis valmisid projekti “Minu Eesti” käigus veel ka Teletorn ja mitu eksemplari rahvariietes nukke. Samal ajal toimunud õuesõppetegevuste käigus tutvusid lapsed lähemalt Eesti ilmastiku ja aastaaegadega. Õppekäigul “Estonia” teatrisse tutvus

 Märtsi alguses valisid Sipelgate rühma lapsed endale uut projekti teemat ja enamuse häältega osutus valituks elektri projekt. Lapsed panid kirja mida nad juba teavad elektri kohta ja mille kohta sooviksid nad rohkem teada saada. Teada sooviti saada näiteks seda miks elekter on vajalik, kust elekter tuleb aga ka seda, miks elekter on ohtlik? Üheskoos hakkasime otsima nendele küsimustele vastuseid. Vaatasime palju õppevideoid, arutlesime, uurisime, meisterdasime, joonistasime, kirjutasime ja arvutasime. Tegevused olid mängulised ja lapsi haaravad. Näiteks selleks, et arvutamine või lugemise harjutamine oleks põnevamad, said lapsed mängida elektrikuid ja otsida rühmast "elektriohtlikke" kohti- rühmaruumides olid peidus elektriohutuse märgid ning nende taga lahendamist ootavad arvutustehted või sõnad, milles tähed segamini. Elektriga seotud tegevused kaasasime ka õuesõppetegevustesse- Lapsed meisterdasid looduslikust materjalist elektriohutuse märke ning juhatasid maastikurobo

 Maasikate rühma lapsed on siiralt rõõmsad, et saavad oma töö vilju nautida ja kompostris valminud toitaineterikast mulda kasvukastidesse viia. 

 Maasikate lapsed kasutasid tühjaks saanud papptopsid oma kurgitaimede ümberistutamiseks. Tundub, et taimele selles topsis väga meeldib! Lapsed aga märkasid, et küllap nad juba ootavad peenrasse istutamist, sest taimed on juba nii suureks kasvanud.

  30.aprillil külvasid Sipelgad oma rühma kasvukastidesse kasvama tilli, suhkruherne ja porgandi seemned

Lihavõtete eel oli Pihlmarjade rühma toidulaual esindatud kohupiimast tehtud toit - sõrnikud. Pihlamarjad praadisid sõrnikuid Nami-nami retsepti järgi, lisades juurde lasteaia hommikusöögist üle jäänud mannapudru ja peotäie rosinaid.  Lisaks sõrnikutele katsetasime valgete ja pruunide munade värvimist looduslike vahenditega - sibulakoored ja roheline tee.  Lõbu pakkusid munamängud õues - muna veeretamine, munajooks võistkondades, mis nõudis täpsust igalt võistkonnaliikmelt. Lapsed mõtlesid ise välja ka muna püüdmise mängu ning katsetasid seda huviga.

Pihlamarjad hakkisid inimese projekti raames tervisliku salati lõunasöögi kõrvale - punane sibul, roheline salat, redis, kurk, tomat, õun. Maitsestamiseks pisut soola ja sidrunimahla.  “Sa oled see, mida sööd” - Pihlamarjad pakatavad nüüd vitamiinidest ning taldrikureegel tundub olevat korras.

 Kuna eelmisel õppeaastal olid Maasikste rühma lapsed saanud põhkaliku koolituse kiirkompostri kasutamisest ja olid kompostimise eestvedajad, siis sellel aastal jagavad nad oma teadmisi ja oskusi Lepatriinude lastele. Lapsed viisid läbi õuetegevuse, kus näitasid praktiliste tegevuste kaudu, kuidas kompostrit täita ja millises vahekorras lisada kompostimise kiirendajat. Samuti selgitasid nad põhjalikult, mis on töötlemata toorjäätmed ja mis on parim keskkond uue mulla tekkimiseks Nüüd, kui teadmised ja oskused on edasi antud, võtavad Lepatriinude lapsed kompostimise eestvedamise enda vastutusse

 22.aprillil on ülemaailmne Maa päev, et pöörata inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja meie planeedi kaitsmisele. Selle tähistamiseks arutlesid Sipelgate rühma lapsed põhjalikult selle üle kuidas nemad saaksid maad aidata. Esimene asi, mis lastele meelde tuli oli prügi. Lapsed rääkisid põhjalikult kuidas peaks loodusest prügi ära korjama, kuidas toimub prügi sorteerimine ja mida võib põhjustada see, kui prügi jääb loodusesse vedelema. Lisaks leidsid lapsed, et maad saab kaitsta erinevaid taimi kasvatades, puid istutades, loomi ja linde kaitstes ning loodusvarasid säästlikult tarbides. Eriti südamelähedased olid lastele vee ja elektri säästlik tarbimine.  Teadmiste kinnistamiseks tegid lapsed kunstitöö- joonistasid planeedi maa, kleepisid selle aluspaberile nig kirjutasid sinna juurde kuidas nemad aitavad maad.

Purgid värvisime algul kollasteks , lapsed kleepisid nendele silmad  ja noka, et valmiksid tibud   . Täitsime mullaga ning külvasime muru seemne  Esimene kevade putukas oli punatäpp lutikas.Kasvatasime taldrikule samuti muru algul panime kapist leitud muruseemne niiskele paberile idanema hiljem panime ettevaatlikult mulda.Tõime rühma paju urvad ja värvisime mune looduslike värvide punapeedi ja sibulakoortega.   Märtsis otsisime kevadet  õuest iga päev .Võtsime osa ka maailma vee päevast  kuna rohelise kooli fookustest üks on ka meri ja rannik siis täitsime vann veega nagu oleks meri  ja  korjasime sealt prügi.

 Lepatriinud kasutasid munade värvimiseks looduslikke vahendeid. Sellel aastal värvisid lapsed mune sibulakoorte ja punase kapsaga.

Tõrukesed tõid kevadet tuppa. Nädala jooksul on pungad paisunud ja juba näeme valget õievärvi.