Kellukeste rühma uue aasta uus hingamine

Jaanuari alguses alustati ülelasteaialise projektiga, kus kõikides rühmades tuli mänguasjad kokku pakkida. Niisamuti tuli koju jätta ka tavaks saanud kodu-mänguasi... Te oleks pidanud neid pilke nägema, kui 2. jaanuari hommikul lapsed rühmas tühje riiuleid vaatasid. 

Ei, see ei olnud šokk. Laste pilk oli alguses ehk pisut kõhklev ja selles oli märgata rohkelt küsimusi, kuid kindlasti ei olnud selles pilgus hirmu. Hommikuringis ülesvisatud küsimusele "Aga mis nüüd saab?", oskasid lapsed "puusalt" vastuseid anda ja ausõna jäi tunne, nagu nad oleksid seda hetke päriselt oodanudki. Tunnistan, et see oli šokk hoopis õpetajatele, kes laste niivõrd positiivset suhtumist poleks ealeski loota julgenud. 

 

Lastevanemate kaasabil varuti rühma suurel hulgal meisterdamise materjali, märksõna "taaskasutus"all, ehk kodudest varuti kõike, mida sinna ajapikku tekkinud oli ning mis seal kasutust ei leidnud. 

Lapsed asusid oma raamatuid tegema, õpiti uusi joonistamise-kopeerimise võimalusi, tutvuti erinevat liiki käsitööga, katsetati puutööd, õpiti kasutama haamrit ja liivapaberit (jah, nad on 4-5 aastased), õpiti kasutama õmblusmasinat, õpiti vana-aja-mänge, õpiti ilma mänguasjadeta mängimist ja olemasolevaid iseloodud mänge mitmel eri moel mängima. Viibisime palju aega õues, käisime uisutamas ja külastasime trükikoda, kellega koostöös ilmub peagi ka laste endi loodud lugudest PÄRIS raamat... Ja see on alles algus!

Mänguasjade puudumine ja kojujätmine on endaga kaasa toonud väga suuri muutuseid laste seas. Oleme märganud, et see on suunanud lapsed tohutul hulgal meisterdama! Ühtlasi on ära jäänud igasugused uhkeldamised ja võistlemised, et end kodust toodud esemete poolest teistest paremaks pidada. Ja, mis meie meelest kõige tähtsam – lapsed on hakanud loovuse abil oma reaalsust looma, maailma avastama ja detaile uurima! Lapsed suhtlevad teineteisega rohkem: koos arutletakse ja isegi vaieldakse vägagi sisulistel teemadel. Laste seas on suurenenud koostöötahe ning teineteist tunnetatakse rohkem partneri kui konkurendina. Võistlusmomente pakume reaalsete oskuste, püüdluse ja osavuse pinnalt, mis on annab lastele võimaluse eneseteostuseks ning motiveerib teistega sammu pidama.

Kellukeste projekt, julgen täna väita, kestab veel tükk aega! 

PS! Kellukeste suure ühispingutusena valmis meie kõigi armastatud Sipsik! Muide, valitutele on ta ka juba silma pilgutanud!